Selle kursuse raames osutuski just kõige keerulisemaks ülesandeks kodulehe tegemine. Mille alustamine tekitas meis kõigis segadust ja palju küsimusi.
Teemaks valisin „orava“ (algselt lähtusin oma perekonnanimest) ning lootsin kokku panna hea ja vajaliku materjali, mida saaksid kasutada õpetajad, lapsevanemad jt. Kuigi konkreetselt oravast eriti palju materjali ei olegi leida ning see võttis omajagu aega, et läbi lapata koduraamatukogu.
Eelkõige lugesin läbi õpetused ja tutvusin kursuse koostajate poolt ülespandud materjalidega. Ausalt öeldes tekitas see suurt segadust minus, ning vajasin abi teadlikumalt inimeselt, kes selgitaks IT alaseid mõisteid ja töökäiku (CSS fail). Nii oli alles võimalik jätkata.
Takistused tekkisid ka piltide ülespanekul, mis ei läbinud validaatorit. Oravast vist ei olegi pilti, mis sobiks validaatorile:). Net-ist leidsin vahva Puzzle oravast, mis oleks väga hea lastele kokkupanemiseks, kuid selle ülespanek osutus ülejõu käivaks.
Üldraamis andis kursus jällegi uue kogemuse ja ise õppides/otsides ka uusi teadmisi. Hea on teada, et tehnikaajastu pakub väga palju erinevaid võimalusi tugitehnoloogias. Ning huvitav oli lugeda kaasõpilaste tugitehnoloogia leide.
Õppimisel oleks suureks abiks olnud otsene ja vahetu kontakt, kus oleks saanud juhendaja käe all kõike omandada (nt. kui miski läheb valesti siis kuidas teha õigesti).
Iseenesest oli aga kursus väga vajalik, seda just erivajadusest lähtuvalt. Kuna mulle tundub, et meie oludes on interneti ja tugitehnoloogia kättesaadavus erivajadustega inimestele eriti raskendatud. Pean tunnistama, et minagi vajan selles valdkonnas lisateadmisi.
Wednesday, October 20, 2010
Sunday, October 3, 2010
6. ülesanne
Ülesandeks on kirjeldada virtuaalkogukonda ja sealseid inimsuhteid seadis mu keerulisse olukorda kuna ei puutu kokku igapäevaselt ühegi suhtlusportaaliga. Küll aga on loodud üks konto Orkuti keskkonda (meie rühma kommuun) mille kaudu saame kursusekaaslastega suhelda. Seega üritan selle ülesande käigus ka endale selgeks teha Orkuti võimalused.
Orkut on sotsiaalne võrgustik kodulehel, mida omab ja haldab Google Inc, teenuse eesmärk on aidata kasutajatel leida uusi sõpru ja hoida olemasolevaid suhteid. Koduleht on nime saanud selle loojalt, Google töötaja Orkut Büyükköktenilt.
Kuigi Orkut on vähem populaarne Ameerika Ühendriikides kui konkurendid Facebook ja MySpace, on Orkut kõige suurema külastatavusega veebileht Indias ja Brasiilias.
Orkut on saadaval 48 keeles ning on lokaliseeritud paljudes riikides, mis annab võimaluse suhelda tuttavate ning võõrastega üle kogu maailma.
Veebilehel on praegu üle 100 miljonit aktiivset kasutajat kogu maailmast. Igaüks, olgu ta 13-aastane või vanem saab liituda orkutis. Eelnevatel aastatel said liituda vaid sõbra poolt saadetud kutsetega, kuid nüüdseks võivad liituda kõik soovijad.
Aastate jooksul on Orkut saavutanud Eestiski suure populaarsuse.
Liikmed saavad liituda sõpradega vastavalt oma soovidele ning luua kogukonnad ehk communityd.
Lisaks iga liige võib saada fänniks, lisades sõbrad oma nimekirja samas on võimalik neid ka hinnata ("Usaldusväärne", "Cool", "Sexy" skaalal 1-3 (märgistatud ikoonidega). Erinevalt Facebookist, kus liige saab vaadata profiili üksikasju, võimaldab Orkut varjata oma profiili teiste külastajate eest (kasutaja saab valida kas avalikustab isiklikke andmeid või ei). Orkut.com saavad logida vaid inimesed, kes on registreerunud kasutajaks.
Orkutis on võimalik „rakenduste“ alt mängida mänge ning täita erinevaid teste.
4. septembril 2007, Orkut teatas veel ühest uuest funktsioonist. Kasutajal on võimalik näha akent kodulehel "Uuendused sinu sõpradelt", kus on võimalik saada infot reaalajas, kui sõbrad muudavad oma profiili, fotosi ja videosi.
Nagu iga teises online võrgusuhtluse kogukonnas on ka Orkutis olemas võlts profiilid. Need profiilid on tavaliselt loodud selleks, et lõbustada end teiste kulul oma võltsandmete ja -piltidega.
Hiljuti, Orkut rakendas automaatse süsteemi, et vältida rämpsposti. Orkuti kasutajad ei saa saata liiga palju sõbrataotlusi või sisestada sissekannet lühikese ajavahemiku jooksul. Kui keegi seda teeb, siis moderaatorid saavad kasutaja ajutiselt blokeerida 24 tunniks, 1 nädalaks(sõltuvalt kasutajate aktiivsusest).
Orkutis on võimalik vaadata teiste pilte, iseloomustusi, videosid ning sissekandeid ning samas annab võimaluse neid kommenteerida.
Ei ole ka Orkut kaitstud viiruste eest. Orkuti kasutajaid on hoiatatud mõningate viiruste eest.
Siiski kaldun arvama, et internetisuhtlus ei ole kõige kindlam ja turvaliseim suhtlemisviis, vaatamata portaalide loojate püüdlustele. Leidsin seitse väikest, kuid samas olulist hoiatust, mida sooviksin ka teistega jagada:
7 internetisuhtluse raudreeglit!
Et e-suhtlus oleks võimalikult turvaline, tuleb alati silmas pidada järgmisi aabitsatõdesid:
http://www.epl.ee/index.php?class=blog_view&action=blog_lead&blog=3886
[loetud 03.10.2010]
Orkut on sotsiaalne võrgustik kodulehel, mida omab ja haldab Google Inc, teenuse eesmärk on aidata kasutajatel leida uusi sõpru ja hoida olemasolevaid suhteid. Koduleht on nime saanud selle loojalt, Google töötaja Orkut Büyükköktenilt.
Kuigi Orkut on vähem populaarne Ameerika Ühendriikides kui konkurendid Facebook ja MySpace, on Orkut kõige suurema külastatavusega veebileht Indias ja Brasiilias.
Orkut on saadaval 48 keeles ning on lokaliseeritud paljudes riikides, mis annab võimaluse suhelda tuttavate ning võõrastega üle kogu maailma.
Veebilehel on praegu üle 100 miljonit aktiivset kasutajat kogu maailmast. Igaüks, olgu ta 13-aastane või vanem saab liituda orkutis. Eelnevatel aastatel said liituda vaid sõbra poolt saadetud kutsetega, kuid nüüdseks võivad liituda kõik soovijad.
Aastate jooksul on Orkut saavutanud Eestiski suure populaarsuse.
Liikmed saavad liituda sõpradega vastavalt oma soovidele ning luua kogukonnad ehk communityd.
Lisaks iga liige võib saada fänniks, lisades sõbrad oma nimekirja samas on võimalik neid ka hinnata ("Usaldusväärne", "Cool", "Sexy" skaalal 1-3 (märgistatud ikoonidega). Erinevalt Facebookist, kus liige saab vaadata profiili üksikasju, võimaldab Orkut varjata oma profiili teiste külastajate eest (kasutaja saab valida kas avalikustab isiklikke andmeid või ei). Orkut.com saavad logida vaid inimesed, kes on registreerunud kasutajaks.
Orkutis on võimalik „rakenduste“ alt mängida mänge ning täita erinevaid teste.
4. septembril 2007, Orkut teatas veel ühest uuest funktsioonist. Kasutajal on võimalik näha akent kodulehel "Uuendused sinu sõpradelt", kus on võimalik saada infot reaalajas, kui sõbrad muudavad oma profiili, fotosi ja videosi.
Nagu iga teises online võrgusuhtluse kogukonnas on ka Orkutis olemas võlts profiilid. Need profiilid on tavaliselt loodud selleks, et lõbustada end teiste kulul oma võltsandmete ja -piltidega.
Hiljuti, Orkut rakendas automaatse süsteemi, et vältida rämpsposti. Orkuti kasutajad ei saa saata liiga palju sõbrataotlusi või sisestada sissekannet lühikese ajavahemiku jooksul. Kui keegi seda teeb, siis moderaatorid saavad kasutaja ajutiselt blokeerida 24 tunniks, 1 nädalaks(sõltuvalt kasutajate aktiivsusest).
Orkutis on võimalik vaadata teiste pilte, iseloomustusi, videosid ning sissekandeid ning samas annab võimaluse neid kommenteerida.
Ei ole ka Orkut kaitstud viiruste eest. Orkuti kasutajaid on hoiatatud mõningate viiruste eest.
Siiski kaldun arvama, et internetisuhtlus ei ole kõige kindlam ja turvaliseim suhtlemisviis, vaatamata portaalide loojate püüdlustele. Leidsin seitse väikest, kuid samas olulist hoiatust, mida sooviksin ka teistega jagada:
7 internetisuhtluse raudreeglit!
Et e-suhtlus oleks võimalikult turvaline, tuleb alati silmas pidada järgmisi aabitsatõdesid:
- Olge ettevaatlik usaldamisega
- Ohtlik on minna kohtamisele võõraga
- Ära jaga isiklikke andmeid
- Ole tähelepanelik, millest räägite
- Mõtle enne tõsiselt, kui vastad privaatsõnumitele
- Võta endale hüüdnimi
- Vanemad, tundke huvi, millega teie laps arvutis tegeleb
http://www.epl.ee/index.php?class=blog_view&action=blog_lead&blog=3886
[loetud 03.10.2010]
Sunday, September 26, 2010
5. ülesanne
Ülesandes analüüsin kaasõpilase Ene Koitla kodulehte bändist nimega Bon Jovi, mis asub sellel aadressil:
www.hot.ee/bonjovi123
Ene leht annab tutvustava ja hea ülevaate bändi tegevustest ning koosseisu liikmetest.
Koduleht omab kolme omavahel lingitud HTML-faili. Esimeselt e. tutvustavalt leheküljelt on võimalik liikuda järgmistele lehekülgedele linkide abil"ajalugu" ja "diskograafia". Samas need pealkirjad ütlevad ka juba ette ära, milliseid teemasid käsitletakse. Teisel leheküljel on linkideks "avaleht" ja "diskograafia", nende abil on võimalik liikuda, kas avalehele tagasi või edasi. Sama süsteem on ka kolmandal lehel. Seega on hästi toimivad ja omavahel seotud failid.
Kodulehel on kasutatud ühist CSS-faili. Loomulikult on see kasutaja vaba tahe, kuid minul tekkis arvamus, et nii värvika ajalooga bändi taustale oleks lisanud veidi värvi. Kuid kindlasti on Enel sama põhjus nagu minulgi, et erivajadustega inimesel on ehk parem lugeda kui on tavaline must/valge. Aga võibolla me ka eksime.
Ülesande kolmas tingimus "vähemalt 1 graafiline element igal lehel" on samuti täidetud. Lisaks sisaldab viimane lehekülg ka videot, mis rikastab kodulehte ning kuulates loob mõnusa meeleolu.
Lisaks eelolevatele ülesannetele läbib lehekülg ka
http://validator.w3.org validaatori.
Ene poolt tehtud koduleht läbib kõik ettenähtud kriteeriumid ja samas oli armas taaskohtumine bändiga. Kuulates lugu oli hea meenutada ja tekitas tunde, et tahaks teisi lugusid ka kuulata. Ma usun, et noorematele on see koduleht heaks Bon Jovi tutvustajaks.
www.hot.ee/bonjovi123
Ene leht annab tutvustava ja hea ülevaate bändi tegevustest ning koosseisu liikmetest.
Koduleht omab kolme omavahel lingitud HTML-faili. Esimeselt e. tutvustavalt leheküljelt on võimalik liikuda järgmistele lehekülgedele linkide abil"ajalugu" ja "diskograafia". Samas need pealkirjad ütlevad ka juba ette ära, milliseid teemasid käsitletakse. Teisel leheküljel on linkideks "avaleht" ja "diskograafia", nende abil on võimalik liikuda, kas avalehele tagasi või edasi. Sama süsteem on ka kolmandal lehel. Seega on hästi toimivad ja omavahel seotud failid.
Kodulehel on kasutatud ühist CSS-faili. Loomulikult on see kasutaja vaba tahe, kuid minul tekkis arvamus, et nii värvika ajalooga bändi taustale oleks lisanud veidi värvi. Kuid kindlasti on Enel sama põhjus nagu minulgi, et erivajadustega inimesel on ehk parem lugeda kui on tavaline must/valge. Aga võibolla me ka eksime.
Ülesande kolmas tingimus "vähemalt 1 graafiline element igal lehel" on samuti täidetud. Lisaks sisaldab viimane lehekülg ka videot, mis rikastab kodulehte ning kuulates loob mõnusa meeleolu.
Lisaks eelolevatele ülesannetele läbib lehekülg ka
http://validator.w3.org validaatori.
Ene poolt tehtud koduleht läbib kõik ettenähtud kriteeriumid ja samas oli armas taaskohtumine bändiga. Kuulates lugu oli hea meenutada ja tekitas tunde, et tahaks teisi lugusid ka kuulata. Ma usun, et noorematele on see koduleht heaks Bon Jovi tutvustajaks.
Saturday, September 18, 2010
4. ülesanne
Kõigepealt kirjeldaks suuga liigutavat hiirt, mis on mõeldud eelkõige inimestele kellel on kõigi jäsemete halvatus. Hiir liigub vastavalt sellele suunale kuhu poole kasutaja liigutab suuga juhtkangi. Hiire klikk toimub kui kasutaja hingab suus olevale juhtkangi otsale või teeb suuga rüüpamis liigutust (nagu vedeliku joomisel nt kõrrega). Kui kasutaja vajutab sellele otsale mis tal suus siis kursor ei liigu, ei lähe nö lendu. Saab kontrollida ka hiire kursori liikumiskiirust. [19.sept.2010]
http://www.abilityhub.com/mouse/joystick.htm
Järgmisena kirjeldaksin pea liikumisele reageerivat hiire kursorit.
See seade võtab vastu signaali arvuti ekraani ülaserval asuva seadme kaudu, selleks pannakse reflektor kasutaja prillidesse või seda ümber pea. Tehnoloogia võimaldab kasutajal saada kontroll kursori üle liigutades selleks oma pead. Hiire kursori liikumissuund oleneb millises suunas kasutaja pead liigutab. Pöörates pead vasakule liigub kursor vasakule, paremale pöörates paremale, noogutades pead allapoole liigub hiir alla, noogutades ülespoole liigub kursor üles. Tehnoloogia võimaldab ainult kontrolli hiire kursori üle, ei võimalda teha hiire klikke/vajutusi. [19.sept. 2010]Pilti sellest kuidas see seade välja näeb saab näha ka:
http://www.axistive.com/what-is-a-head-tracking-mouse.html
Lisaks eelnevatele on olemas veel nn.jalghiir. Ilma käte abita liigutatav hiir on 30 prontsenti efektiivsem kui teised. Kasulikum kuna ei teki pingeid käe randmes. Käevaba hiirega on kasutajal täielik kontroll kursori üle, ilma, et peaks käsi tõstma klaviatuurilt või silmi ekraanilt. Samal ajal võib kasutada ka tavaliselt juhtmega hiirt.
Käevaba ainult jalgadega liigutatav hiir koosneb kahest pedaalist, üks kontrollib kursori liikumist, teine on klikkimiseks. Hiirel on puutetundlik mehhanism. [19. sept. 2010]
http://www.abilityhub.com/mouse/foot.htmTutvudes teemaga selgub, et erinevaid võimalusi ja lahendusi pakutakse, kuid valik tuleb teha siiski endil ja seda vastavalt vajadusele ning võimalustele.
Saturday, September 11, 2010
3. ülesanne
IT ja erivajadused
Euroopas on palju puuetega inimesi, kuid siiani kogevad paljud puuetega inimesed diskrimineerimist. Paljud neist tunnevad, et nad on ühiskonnast kõrvale jäetud. Selle muutmiseks olekski üheks võimaluseks IT. See aitaks puuetega inimeste elu veidigi lihtsamaks muuta. IT võiks olla justkui ühendusllüliks inimese ja maailma vahel.
Eelkõige me ei tohiks unustada puuetega inimesi ning puudega kaasnevaid takistusi. Siiski on olukord mõeldes näiteks 10 aastat tagasi juba muutunud. Nende võimalused ja elukvaliteet on juba palju parem. „Mõelgem kasvõi kuulmisimplantaatidele, elektroonika abil juhitavatele invatõstukitele ja ratastoolidele või arvutiprogrammidele, mis vahendavad pimedatele kirjalikku teksti. Aga ikkagi ütlevad elektroonikud, et see kõik on alles algus.“ nendib A. Lill (2006). Elektroonika teeb ilma [2010, september 11].
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=11&cid=253&cgid=
Eesti elu edendamise üleskutsele reageerinud Tõnis Möldre tõi välja kolm peamist põhjendust IT-lahenduste kasutamiseks ning vajalikkusest tänases olukorras/maailmas. „Internet (üldse kvaliteetne arvutiühendus; -side) on liikumispuudega inimese jaoks oluline sellepärast, et võimaldab tal:
1) paljudel puhkudel olla sotsiaalne (suhelda muu maailmaga);
2) tarbida netis olevat informatsiooni – ennast harida ning oma võimalusi arvestades operatiivselt ning kiiremini ära kasutada näit. seadusandluses peituvaid võimalusi (mina sain interneti teel esitada sots. min-le küsimuse‚ et mis minu õppelaenu tagasimaksmisest saab, sest olen füüs. tööks kõlbmatu, pidev sissetulek ‚pension’ ei võimalda seda alati-õigeaegselt tasuda jne.jne.’ ning sealt vastati operatiivselt, et vastava seaduse alusel tasub Eesti riik pangale võla jäägi);
3) teha tööd kaugtöötamise vormis.“ Päevakaja (2007) Puuetega inimesed ning IT-lahendused kui võimalused nende olukorra parendamiseks. [2010, september 11].
http://www.martlaar.ee/2007/03/01/puuetega-inimesed-ning-it-lahendused-kui-voimalused-nende-olukorra-parendamiseks/ Kui esitatakse küsimus “Kas liikumispuudega inimesed on tänu IT-võimalustele sotsiaalsemad?“ olen ma artikli autoriga ühel meelel. Konkreetsete näidete abil, mis on võetud elust enesest, saame vastuse sellele küsimusele.
Igapäevase praktilise töö käigus ilmnenud vajadusest valmis Liina Piholi kursusetööna- „Lihtsustatud viibete arvutiprogramm“, mille eesmärgiks on edasi arendada olemasolevat (Eestis kasutatavaid) lihtsustatud viibete komplekti, lisades uusi viipeid ja muuta läbi arvutiprogrammi see kõigile kättesaadavaks. Tiigrihüppe Sihtasutuse toel valminud programm, on oluline abivahend logopeedide, eripedagoogide ja teiste erialaspetsialistide igapäevatöös suhtlusprobleemidega inimestega töötamisel. Arvutiprogramm on internetist kättesaadav Eesti viipekeelel põhinev viipejooniste ja videote pank, kuhu on koondatud 248 märksõna ja 216 viipejoonist ning 216 viipe viiplemise videot.“ [2010, september 12]
http://lihtsustatudviiped.edu.ee/ See on hea programm milles on kasutatud „Jüri viipeid“ ning neid on parandatud, täiendatud ning samas on kõigile elektrooniliselt kättesaadav.
Tuleb tõdeda, et IT aitab kaasa sotsialiseerumisele kuid kättesaadav ja lihtne ei ole ta ka tavainimesele. Võttes arvesse aga puudega inimese takistusi siis ei piisa lihtsalt õpetamisest ja aitamisest vaid on hädavajalikud just abivahendid ja õiged võtted. On tähtis, et arvestatakse puuetega inimeste vajadusi. Neile tuleks tagada juurdepääs infole. Ligipääs IT-le ergutab võrdseid võimalusi, aktiivset suhtumist ühiskonda, soodustab tööhõive kättesaadavust ning aitab tõsta teadlikkust. Kogu see süsteem saab toimida vaid siis kui on konsulteeritud ja kaasatud puuetega inimesi endeid.
Kasutatud kirjandus
Lill, A. (2006). Elektroonika teeb ilma [11.sept.2010].
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=11&cid=253&cgid=
Päevakaja (2007) Puuetega inimesed ning IT-lahendused kui võimalused nende olukorra parendamiseks. [11. sept.2010].
http://www.martlaar.ee/2007/03/01/puuetega-inimesed-ning-it-lahendused-kui-voimalused-nende-olukorra-parendamiseks/
Lihtsustatud viibete arvutiprogrammi tekkelugu [12.september 2010]
http://lihtsustatudviiped.edu.ee/
Euroopas on palju puuetega inimesi, kuid siiani kogevad paljud puuetega inimesed diskrimineerimist. Paljud neist tunnevad, et nad on ühiskonnast kõrvale jäetud. Selle muutmiseks olekski üheks võimaluseks IT. See aitaks puuetega inimeste elu veidigi lihtsamaks muuta. IT võiks olla justkui ühendusllüliks inimese ja maailma vahel.
Eelkõige me ei tohiks unustada puuetega inimesi ning puudega kaasnevaid takistusi. Siiski on olukord mõeldes näiteks 10 aastat tagasi juba muutunud. Nende võimalused ja elukvaliteet on juba palju parem. „Mõelgem kasvõi kuulmisimplantaatidele, elektroonika abil juhitavatele invatõstukitele ja ratastoolidele või arvutiprogrammidele, mis vahendavad pimedatele kirjalikku teksti. Aga ikkagi ütlevad elektroonikud, et see kõik on alles algus.“ nendib A. Lill (2006). Elektroonika teeb ilma [2010, september 11].
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=11&cid=253&cgid=
Eesti elu edendamise üleskutsele reageerinud Tõnis Möldre tõi välja kolm peamist põhjendust IT-lahenduste kasutamiseks ning vajalikkusest tänases olukorras/maailmas. „Internet (üldse kvaliteetne arvutiühendus; -side) on liikumispuudega inimese jaoks oluline sellepärast, et võimaldab tal:
1) paljudel puhkudel olla sotsiaalne (suhelda muu maailmaga);
2) tarbida netis olevat informatsiooni – ennast harida ning oma võimalusi arvestades operatiivselt ning kiiremini ära kasutada näit. seadusandluses peituvaid võimalusi (mina sain interneti teel esitada sots. min-le küsimuse‚ et mis minu õppelaenu tagasimaksmisest saab, sest olen füüs. tööks kõlbmatu, pidev sissetulek ‚pension’ ei võimalda seda alati-õigeaegselt tasuda jne.jne.’ ning sealt vastati operatiivselt, et vastava seaduse alusel tasub Eesti riik pangale võla jäägi);
3) teha tööd kaugtöötamise vormis.“ Päevakaja (2007) Puuetega inimesed ning IT-lahendused kui võimalused nende olukorra parendamiseks. [2010, september 11].
http://www.martlaar.ee/2007/03/01/puuetega-inimesed-ning-it-lahendused-kui-voimalused-nende-olukorra-parendamiseks/ Kui esitatakse küsimus “Kas liikumispuudega inimesed on tänu IT-võimalustele sotsiaalsemad?“ olen ma artikli autoriga ühel meelel. Konkreetsete näidete abil, mis on võetud elust enesest, saame vastuse sellele küsimusele.
Igapäevase praktilise töö käigus ilmnenud vajadusest valmis Liina Piholi kursusetööna- „Lihtsustatud viibete arvutiprogramm“, mille eesmärgiks on edasi arendada olemasolevat (Eestis kasutatavaid) lihtsustatud viibete komplekti, lisades uusi viipeid ja muuta läbi arvutiprogrammi see kõigile kättesaadavaks. Tiigrihüppe Sihtasutuse toel valminud programm, on oluline abivahend logopeedide, eripedagoogide ja teiste erialaspetsialistide igapäevatöös suhtlusprobleemidega inimestega töötamisel. Arvutiprogramm on internetist kättesaadav Eesti viipekeelel põhinev viipejooniste ja videote pank, kuhu on koondatud 248 märksõna ja 216 viipejoonist ning 216 viipe viiplemise videot.“ [2010, september 12]
http://lihtsustatudviiped.edu.ee/ See on hea programm milles on kasutatud „Jüri viipeid“ ning neid on parandatud, täiendatud ning samas on kõigile elektrooniliselt kättesaadav.
Tuleb tõdeda, et IT aitab kaasa sotsialiseerumisele kuid kättesaadav ja lihtne ei ole ta ka tavainimesele. Võttes arvesse aga puudega inimese takistusi siis ei piisa lihtsalt õpetamisest ja aitamisest vaid on hädavajalikud just abivahendid ja õiged võtted. On tähtis, et arvestatakse puuetega inimeste vajadusi. Neile tuleks tagada juurdepääs infole. Ligipääs IT-le ergutab võrdseid võimalusi, aktiivset suhtumist ühiskonda, soodustab tööhõive kättesaadavust ning aitab tõsta teadlikkust. Kogu see süsteem saab toimida vaid siis kui on konsulteeritud ja kaasatud puuetega inimesi endeid.
Kasutatud kirjandus
Lill, A. (2006). Elektroonika teeb ilma [11.sept.2010].
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=11&cid=253&cgid=
Päevakaja (2007) Puuetega inimesed ning IT-lahendused kui võimalused nende olukorra parendamiseks. [11. sept.2010].
http://www.martlaar.ee/2007/03/01/puuetega-inimesed-ning-it-lahendused-kui-voimalused-nende-olukorra-parendamiseks/
Lihtsustatud viibete arvutiprogrammi tekkelugu [12.september 2010]
http://lihtsustatudviiped.edu.ee/
Saturday, September 4, 2010
Friday, August 27, 2010
1. ülesanne
Puue kui tabu
Paljudes kohtades on peetud ka puuet tabuks. Pikka aega määratleti umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes („vigane“, „sant“, „pime“, „hull“, „langetõbine“, „puujalaga“, jne.) Tegemist oli topeltprobleemiga: objektiivselt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta ning subjektiivselt pandi „teistsugune“nii kõvasti raamidesse, et isegi kui puhtfüüsiliselt õnnestus olukorda muuta, jäi inimene ikkagi paariaks. (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)Tabu-ajajärgu teise, pehmema perioodina võiks vaadelda eelmise mudeli sotsiaalsemat varianti - "ta ei saa seda-ja-seda teha" - ei saa joosta, ujuda, puid raiuda, ratsutada. Sellise mudeli ühe näitena võib mainida keskaegset külakogukonda mis hoolitses jõudumööda ka oma nõrgemate liikmete eest ja kuigi enamasti ei saa rääkida võrdväärsest kohtlemisest , kanti nende põhivajaduste eest hoolt ning rakendati ka jõudumööda tööle.(K. Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Puue kui tervisehäire
Puude käsitlemisel kasutatakse kahte mudelit
Meditsiiniline mudel - käsitleb inimese tervisega seonduvaid "probleeme" organismi tasandil
Sotsiaalne mudel käsitleb "probleemidega" inimese toimetulemist teda ümbritsevas keskkonnas (nii füüsilises, info kui sotsiaalses).
Seega ilma jalata või koguni ratastoolis olev inimene on meditsiinilise mudeli järgi puudega inimen, kuid hea proteesi, ratastooli ja muude vajalike abivahendite ja keskkonna kohanduste olemasolul võib inimene sotsiaalse mudeli kohaselt olla mitte puudega inimene. Tavakõnes seda vahet ei tehta ja räägitakse ikka, kui puudega inimesest! Samas, tavaprille kandvat inimest ei nimeta keegi puudega inimeseks, kuigi meditsiinilise mudeli järgi on inimesel nägemispuue.
http://www.epikoda.ee/include/blob.php?download=epikmain1&id=1051
Puue kui ühiskonna probleem
Tänapäeval räägitakse puuetega õpilaste tavakooli integreerimise kõrval ka nende inklusioonist ehk kaasamisest. Integratsiooni all mõeldakse hariduslikke erivajadustega, spetsiaalset tuge vajavate õpilaste toomist päevakodudesse, tavakoolidesse ja -klassidesse kusagilt väljastpoolt. Inklusiivne õpetus erineb integratsioonist selle poolest, et inklusiooni puhul on puudega lapsed ja noored rühmaliikmed nagu teisedki. Nad ei kuulu mingisse teise spetsiaalsesse keskkonda või kooslusesse, mis oleks moodustatud neid ühendava puude põhjal. (Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Riiklik Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus).
Olen arvamusel, et laps või noor peaks alati oma eakaaslastega koos olema nii palju kui see võimalik on. Sellises nn. ideaalses keskkonnas omandatakse teadmisis ja oskusi tulemusrikkamalt. Samas õpivad ka tavalapsed toetama, abistama ning nägema ja mõistma puudega inimesi.
Puue kui eluviis
"Kui Sul on puue või tervislik probleem ning soovid alustada või taasalustada töökarjääri, siis Abikäsi aitab Teil kõige paremini ära kasutada oma võimalusi. Meie organisatsioon on rajatud just selleks, et aidata leida Teile kõige sobivam töökoht.
Me teeme tihedat koostööd kohalike tööpakkujatega, selgitades välja nende vajadused ja võimalused avanevatele töökohtadele. Sealtpeale algab meie töö Sinuga, viies läbi vajaminevad koolitused ning tarvidusel ümberõppe, et valmistada Sind ette uuele kohale.
Sul on meie koolitajate ja nõustajate tugi alati olemas. Olgu selleks siis tööotsingu nõustamine, koolitus ja areng või juriidiline nõu - meie aitame Sind...." http://www.abikasi.ee/Toootsijale
Lisaks leiad sealt veel teemasid ja nõuandeid:
*Puuetega inimesed võivad töötada
*Töötamine annab võimalused
*Puuetega inimeste õigused tööl
Paljudes kohtades on peetud ka puuet tabuks. Pikka aega määratleti umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes („vigane“, „sant“, „pime“, „hull“, „langetõbine“, „puujalaga“, jne.) Tegemist oli topeltprobleemiga: objektiivselt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta ning subjektiivselt pandi „teistsugune“nii kõvasti raamidesse, et isegi kui puhtfüüsiliselt õnnestus olukorda muuta, jäi inimene ikkagi paariaks. (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)Tabu-ajajärgu teise, pehmema perioodina võiks vaadelda eelmise mudeli sotsiaalsemat varianti - "ta ei saa seda-ja-seda teha" - ei saa joosta, ujuda, puid raiuda, ratsutada. Sellise mudeli ühe näitena võib mainida keskaegset külakogukonda mis hoolitses jõudumööda ka oma nõrgemate liikmete eest ja kuigi enamasti ei saa rääkida võrdväärsest kohtlemisest , kanti nende põhivajaduste eest hoolt ning rakendati ka jõudumööda tööle.(K. Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Puue kui tervisehäire
Puude käsitlemisel kasutatakse kahte mudelit
Meditsiiniline mudel - käsitleb inimese tervisega seonduvaid "probleeme" organismi tasandil
Sotsiaalne mudel käsitleb "probleemidega" inimese toimetulemist teda ümbritsevas keskkonnas (nii füüsilises, info kui sotsiaalses).
Seega ilma jalata või koguni ratastoolis olev inimene on meditsiinilise mudeli järgi puudega inimen, kuid hea proteesi, ratastooli ja muude vajalike abivahendite ja keskkonna kohanduste olemasolul võib inimene sotsiaalse mudeli kohaselt olla mitte puudega inimene. Tavakõnes seda vahet ei tehta ja räägitakse ikka, kui puudega inimesest! Samas, tavaprille kandvat inimest ei nimeta keegi puudega inimeseks, kuigi meditsiinilise mudeli järgi on inimesel nägemispuue.
http://www.epikoda.ee/include/blob.php?download=epikmain1&id=1051
Puue kui ühiskonna probleem
Tänapäeval räägitakse puuetega õpilaste tavakooli integreerimise kõrval ka nende inklusioonist ehk kaasamisest. Integratsiooni all mõeldakse hariduslikke erivajadustega, spetsiaalset tuge vajavate õpilaste toomist päevakodudesse, tavakoolidesse ja -klassidesse kusagilt väljastpoolt. Inklusiivne õpetus erineb integratsioonist selle poolest, et inklusiooni puhul on puudega lapsed ja noored rühmaliikmed nagu teisedki. Nad ei kuulu mingisse teise spetsiaalsesse keskkonda või kooslusesse, mis oleks moodustatud neid ühendava puude põhjal. (Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Riiklik Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus).
Olen arvamusel, et laps või noor peaks alati oma eakaaslastega koos olema nii palju kui see võimalik on. Sellises nn. ideaalses keskkonnas omandatakse teadmisis ja oskusi tulemusrikkamalt. Samas õpivad ka tavalapsed toetama, abistama ning nägema ja mõistma puudega inimesi.
Puue kui eluviis
"Kui Sul on puue või tervislik probleem ning soovid alustada või taasalustada töökarjääri, siis Abikäsi aitab Teil kõige paremini ära kasutada oma võimalusi. Meie organisatsioon on rajatud just selleks, et aidata leida Teile kõige sobivam töökoht.
Me teeme tihedat koostööd kohalike tööpakkujatega, selgitades välja nende vajadused ja võimalused avanevatele töökohtadele. Sealtpeale algab meie töö Sinuga, viies läbi vajaminevad koolitused ning tarvidusel ümberõppe, et valmistada Sind ette uuele kohale.
Sul on meie koolitajate ja nõustajate tugi alati olemas. Olgu selleks siis tööotsingu nõustamine, koolitus ja areng või juriidiline nõu - meie aitame Sind...." http://www.abikasi.ee/Toootsijale
Lisaks leiad sealt veel teemasid ja nõuandeid:
*Puuetega inimesed võivad töötada
*Töötamine annab võimalused
*Puuetega inimeste õigused tööl
Subscribe to:
Posts (Atom)