1. ülesanne

Puue kui tabu
Paljudes kohtades on peetud ka puuet tabuks. Pikka aega määratleti umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes („vigane“, „sant“, „pime“, „hull“, „langetõbine“, „puujalaga“, jne.) Tegemist oli topeltprobleemiga: objektiivselt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta ning subjektiivselt pandi „teistsugune“nii kõvasti raamidesse, et isegi kui puhtfüüsiliselt õnnestus olukorda muuta, jäi inimene ikkagi paariaks. (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)Tabu-ajajärgu teise, pehmema perioodina võiks vaadelda eelmise mudeli sotsiaalsemat varianti - "ta ei saa seda-ja-seda teha" - ei saa joosta, ujuda, puid raiuda, ratsutada. Sellise mudeli ühe näitena võib mainida keskaegset külakogukonda mis hoolitses jõudumööda ka oma nõrgemate liikmete eest ja kuigi enamasti ei saa rääkida võrdväärsest kohtlemisest , kanti nende põhivajaduste eest hoolt ning rakendati ka jõudumööda tööle.(K. Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)

Puue kui tervisehäire
Puude käsitlemisel kasutatakse kahte mudelit
Meditsiiniline mudel - käsitleb inimese tervisega seonduvaid "probleeme" organismi tasandil
Sotsiaalne mudel käsitleb "probleemidega" inimese  toimetulemist teda ümbritsevas keskkonnas (nii füüsilises, info kui sotsiaalses).
Seega ilma jalata või koguni ratastoolis olev inimene on meditsiinilise mudeli järgi puudega inimen, kuid hea proteesi, ratastooli ja muude vajalike abivahendite ja keskkonna kohanduste olemasolul võib inimene sotsiaalse mudeli kohaselt olla mitte puudega inimene. Tavakõnes seda vahet ei tehta ja räägitakse ikka, kui puudega inimesest! Samas, tavaprille kandvat inimest ei nimeta keegi puudega inimeseks, kuigi meditsiinilise mudeli järgi on inimesel nägemispuue.
http://www.epikoda.ee/include/blob.php?download=epikmain1&id=1051

Puue kui ühiskonna probleem
Tänapäeval räägitakse puuetega õpilaste tavakooli integreerimise kõrval ka nende inklusioonist ehk kaasamisest. Integratsiooni all mõeldakse hariduslikke erivajadustega, spetsiaalset tuge vajavate õpilaste toomist päevakodudesse, tavakoolidesse ja -klassidesse kusagilt väljastpoolt. Inklusiivne õpetus erineb integratsioonist selle poolest, et inklusiooni puhul on puudega lapsed ja noored rühmaliikmed nagu teisedki. Nad ei kuulu mingisse teise spetsiaalsesse keskkonda või kooslusesse, mis oleks moodustatud neid ühendava puude põhjal. (Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Riiklik Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus).
Olen arvamusel, et laps või noor peaks alati oma eakaaslastega koos olema nii palju kui see võimalik on. Sellises nn. ideaalses keskkonnas omandatakse teadmisis ja oskusi tulemusrikkamalt. Samas õpivad ka tavalapsed  toetama, abistama ning nägema ja mõistma puudega inimesi.   

Puue kui eluviis

  "Kui Sul on puue või tervislik probleem ning soovid alustada või taasalustada töökarjääri, siis Abikäsi aitab Teil kõige paremini ära kasutada oma võimalusi. Meie organisatsioon on rajatud just selleks, et aidata leida Teile kõige sobivam töökoht.
Me teeme tihedat koostööd kohalike tööpakkujatega, selgitades välja nende vajadused ja võimalused avanevatele töökohtadele. Sealtpeale algab meie töö Sinuga, viies läbi vajaminevad koolitused ning tarvidusel ümberõppe, et valmistada Sind ette uuele kohale.
Sul on meie koolitajate ja nõustajate tugi alati olemas. Olgu selleks siis tööotsingu nõustamine, koolitus ja areng või juriidiline nõu - meie aitame Sind...." http://www.abikasi.ee/Toootsijale  
Lisaks leiad sealt veel teemasid ja nõuandeid:
*Puuetega inimesed võivad töötada
*Töötamine annab võimalused
*Puuetega inimeste õigused tööl