Ülesandes analüüsin kaasõpilase Ene Koitla kodulehte bändist nimega Bon Jovi, mis asub sellel aadressil:
www.hot.ee/bonjovi123
Ene leht annab tutvustava ja hea ülevaate bändi tegevustest ning koosseisu liikmetest.
Koduleht omab kolme omavahel lingitud HTML-faili. Esimeselt e. tutvustavalt leheküljelt on võimalik liikuda järgmistele lehekülgedele linkide abil"ajalugu" ja "diskograafia". Samas need pealkirjad ütlevad ka juba ette ära, milliseid teemasid käsitletakse. Teisel leheküljel on linkideks "avaleht" ja "diskograafia", nende abil on võimalik liikuda, kas avalehele tagasi või edasi. Sama süsteem on ka kolmandal lehel. Seega on hästi toimivad ja omavahel seotud failid.
Kodulehel on kasutatud ühist CSS-faili. Loomulikult on see kasutaja vaba tahe, kuid minul tekkis arvamus, et nii värvika ajalooga bändi taustale oleks lisanud veidi värvi. Kuid kindlasti on Enel sama põhjus nagu minulgi, et erivajadustega inimesel on ehk parem lugeda kui on tavaline must/valge. Aga võibolla me ka eksime.
Ülesande kolmas tingimus "vähemalt 1 graafiline element igal lehel" on samuti täidetud. Lisaks sisaldab viimane lehekülg ka videot, mis rikastab kodulehte ning kuulates loob mõnusa meeleolu.
Lisaks eelolevatele ülesannetele läbib lehekülg ka
http://validator.w3.org validaatori.
Ene poolt tehtud koduleht läbib kõik ettenähtud kriteeriumid ja samas oli armas taaskohtumine bändiga. Kuulates lugu oli hea meenutada ja tekitas tunde, et tahaks teisi lugusid ka kuulata. Ma usun, et noorematele on see koduleht heaks Bon Jovi tutvustajaks.
Sunday, September 26, 2010
Saturday, September 18, 2010
4. ülesanne
Kõigepealt kirjeldaks suuga liigutavat hiirt, mis on mõeldud eelkõige inimestele kellel on kõigi jäsemete halvatus. Hiir liigub vastavalt sellele suunale kuhu poole kasutaja liigutab suuga juhtkangi. Hiire klikk toimub kui kasutaja hingab suus olevale juhtkangi otsale või teeb suuga rüüpamis liigutust (nagu vedeliku joomisel nt kõrrega). Kui kasutaja vajutab sellele otsale mis tal suus siis kursor ei liigu, ei lähe nö lendu. Saab kontrollida ka hiire kursori liikumiskiirust. [19.sept.2010]
http://www.abilityhub.com/mouse/joystick.htm
Järgmisena kirjeldaksin pea liikumisele reageerivat hiire kursorit.
See seade võtab vastu signaali arvuti ekraani ülaserval asuva seadme kaudu, selleks pannakse reflektor kasutaja prillidesse või seda ümber pea. Tehnoloogia võimaldab kasutajal saada kontroll kursori üle liigutades selleks oma pead. Hiire kursori liikumissuund oleneb millises suunas kasutaja pead liigutab. Pöörates pead vasakule liigub kursor vasakule, paremale pöörates paremale, noogutades pead allapoole liigub hiir alla, noogutades ülespoole liigub kursor üles. Tehnoloogia võimaldab ainult kontrolli hiire kursori üle, ei võimalda teha hiire klikke/vajutusi. [19.sept. 2010]Pilti sellest kuidas see seade välja näeb saab näha ka:
http://www.axistive.com/what-is-a-head-tracking-mouse.html
Lisaks eelnevatele on olemas veel nn.jalghiir. Ilma käte abita liigutatav hiir on 30 prontsenti efektiivsem kui teised. Kasulikum kuna ei teki pingeid käe randmes. Käevaba hiirega on kasutajal täielik kontroll kursori üle, ilma, et peaks käsi tõstma klaviatuurilt või silmi ekraanilt. Samal ajal võib kasutada ka tavaliselt juhtmega hiirt.
Käevaba ainult jalgadega liigutatav hiir koosneb kahest pedaalist, üks kontrollib kursori liikumist, teine on klikkimiseks. Hiirel on puutetundlik mehhanism. [19. sept. 2010]
http://www.abilityhub.com/mouse/foot.htmTutvudes teemaga selgub, et erinevaid võimalusi ja lahendusi pakutakse, kuid valik tuleb teha siiski endil ja seda vastavalt vajadusele ning võimalustele.
Saturday, September 11, 2010
3. ülesanne
IT ja erivajadused
Euroopas on palju puuetega inimesi, kuid siiani kogevad paljud puuetega inimesed diskrimineerimist. Paljud neist tunnevad, et nad on ühiskonnast kõrvale jäetud. Selle muutmiseks olekski üheks võimaluseks IT. See aitaks puuetega inimeste elu veidigi lihtsamaks muuta. IT võiks olla justkui ühendusllüliks inimese ja maailma vahel.
Eelkõige me ei tohiks unustada puuetega inimesi ning puudega kaasnevaid takistusi. Siiski on olukord mõeldes näiteks 10 aastat tagasi juba muutunud. Nende võimalused ja elukvaliteet on juba palju parem. „Mõelgem kasvõi kuulmisimplantaatidele, elektroonika abil juhitavatele invatõstukitele ja ratastoolidele või arvutiprogrammidele, mis vahendavad pimedatele kirjalikku teksti. Aga ikkagi ütlevad elektroonikud, et see kõik on alles algus.“ nendib A. Lill (2006). Elektroonika teeb ilma [2010, september 11].
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=11&cid=253&cgid=
Eesti elu edendamise üleskutsele reageerinud Tõnis Möldre tõi välja kolm peamist põhjendust IT-lahenduste kasutamiseks ning vajalikkusest tänases olukorras/maailmas. „Internet (üldse kvaliteetne arvutiühendus; -side) on liikumispuudega inimese jaoks oluline sellepärast, et võimaldab tal:
1) paljudel puhkudel olla sotsiaalne (suhelda muu maailmaga);
2) tarbida netis olevat informatsiooni – ennast harida ning oma võimalusi arvestades operatiivselt ning kiiremini ära kasutada näit. seadusandluses peituvaid võimalusi (mina sain interneti teel esitada sots. min-le küsimuse‚ et mis minu õppelaenu tagasimaksmisest saab, sest olen füüs. tööks kõlbmatu, pidev sissetulek ‚pension’ ei võimalda seda alati-õigeaegselt tasuda jne.jne.’ ning sealt vastati operatiivselt, et vastava seaduse alusel tasub Eesti riik pangale võla jäägi);
3) teha tööd kaugtöötamise vormis.“ Päevakaja (2007) Puuetega inimesed ning IT-lahendused kui võimalused nende olukorra parendamiseks. [2010, september 11].
http://www.martlaar.ee/2007/03/01/puuetega-inimesed-ning-it-lahendused-kui-voimalused-nende-olukorra-parendamiseks/ Kui esitatakse küsimus “Kas liikumispuudega inimesed on tänu IT-võimalustele sotsiaalsemad?“ olen ma artikli autoriga ühel meelel. Konkreetsete näidete abil, mis on võetud elust enesest, saame vastuse sellele küsimusele.
Igapäevase praktilise töö käigus ilmnenud vajadusest valmis Liina Piholi kursusetööna- „Lihtsustatud viibete arvutiprogramm“, mille eesmärgiks on edasi arendada olemasolevat (Eestis kasutatavaid) lihtsustatud viibete komplekti, lisades uusi viipeid ja muuta läbi arvutiprogrammi see kõigile kättesaadavaks. Tiigrihüppe Sihtasutuse toel valminud programm, on oluline abivahend logopeedide, eripedagoogide ja teiste erialaspetsialistide igapäevatöös suhtlusprobleemidega inimestega töötamisel. Arvutiprogramm on internetist kättesaadav Eesti viipekeelel põhinev viipejooniste ja videote pank, kuhu on koondatud 248 märksõna ja 216 viipejoonist ning 216 viipe viiplemise videot.“ [2010, september 12]
http://lihtsustatudviiped.edu.ee/ See on hea programm milles on kasutatud „Jüri viipeid“ ning neid on parandatud, täiendatud ning samas on kõigile elektrooniliselt kättesaadav.
Tuleb tõdeda, et IT aitab kaasa sotsialiseerumisele kuid kättesaadav ja lihtne ei ole ta ka tavainimesele. Võttes arvesse aga puudega inimese takistusi siis ei piisa lihtsalt õpetamisest ja aitamisest vaid on hädavajalikud just abivahendid ja õiged võtted. On tähtis, et arvestatakse puuetega inimeste vajadusi. Neile tuleks tagada juurdepääs infole. Ligipääs IT-le ergutab võrdseid võimalusi, aktiivset suhtumist ühiskonda, soodustab tööhõive kättesaadavust ning aitab tõsta teadlikkust. Kogu see süsteem saab toimida vaid siis kui on konsulteeritud ja kaasatud puuetega inimesi endeid.
Kasutatud kirjandus
Lill, A. (2006). Elektroonika teeb ilma [11.sept.2010].
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=11&cid=253&cgid=
Päevakaja (2007) Puuetega inimesed ning IT-lahendused kui võimalused nende olukorra parendamiseks. [11. sept.2010].
http://www.martlaar.ee/2007/03/01/puuetega-inimesed-ning-it-lahendused-kui-voimalused-nende-olukorra-parendamiseks/
Lihtsustatud viibete arvutiprogrammi tekkelugu [12.september 2010]
http://lihtsustatudviiped.edu.ee/
Euroopas on palju puuetega inimesi, kuid siiani kogevad paljud puuetega inimesed diskrimineerimist. Paljud neist tunnevad, et nad on ühiskonnast kõrvale jäetud. Selle muutmiseks olekski üheks võimaluseks IT. See aitaks puuetega inimeste elu veidigi lihtsamaks muuta. IT võiks olla justkui ühendusllüliks inimese ja maailma vahel.
Eelkõige me ei tohiks unustada puuetega inimesi ning puudega kaasnevaid takistusi. Siiski on olukord mõeldes näiteks 10 aastat tagasi juba muutunud. Nende võimalused ja elukvaliteet on juba palju parem. „Mõelgem kasvõi kuulmisimplantaatidele, elektroonika abil juhitavatele invatõstukitele ja ratastoolidele või arvutiprogrammidele, mis vahendavad pimedatele kirjalikku teksti. Aga ikkagi ütlevad elektroonikud, et see kõik on alles algus.“ nendib A. Lill (2006). Elektroonika teeb ilma [2010, september 11].
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=11&cid=253&cgid=
Eesti elu edendamise üleskutsele reageerinud Tõnis Möldre tõi välja kolm peamist põhjendust IT-lahenduste kasutamiseks ning vajalikkusest tänases olukorras/maailmas. „Internet (üldse kvaliteetne arvutiühendus; -side) on liikumispuudega inimese jaoks oluline sellepärast, et võimaldab tal:
1) paljudel puhkudel olla sotsiaalne (suhelda muu maailmaga);
2) tarbida netis olevat informatsiooni – ennast harida ning oma võimalusi arvestades operatiivselt ning kiiremini ära kasutada näit. seadusandluses peituvaid võimalusi (mina sain interneti teel esitada sots. min-le küsimuse‚ et mis minu õppelaenu tagasimaksmisest saab, sest olen füüs. tööks kõlbmatu, pidev sissetulek ‚pension’ ei võimalda seda alati-õigeaegselt tasuda jne.jne.’ ning sealt vastati operatiivselt, et vastava seaduse alusel tasub Eesti riik pangale võla jäägi);
3) teha tööd kaugtöötamise vormis.“ Päevakaja (2007) Puuetega inimesed ning IT-lahendused kui võimalused nende olukorra parendamiseks. [2010, september 11].
http://www.martlaar.ee/2007/03/01/puuetega-inimesed-ning-it-lahendused-kui-voimalused-nende-olukorra-parendamiseks/ Kui esitatakse küsimus “Kas liikumispuudega inimesed on tänu IT-võimalustele sotsiaalsemad?“ olen ma artikli autoriga ühel meelel. Konkreetsete näidete abil, mis on võetud elust enesest, saame vastuse sellele küsimusele.
Igapäevase praktilise töö käigus ilmnenud vajadusest valmis Liina Piholi kursusetööna- „Lihtsustatud viibete arvutiprogramm“, mille eesmärgiks on edasi arendada olemasolevat (Eestis kasutatavaid) lihtsustatud viibete komplekti, lisades uusi viipeid ja muuta läbi arvutiprogrammi see kõigile kättesaadavaks. Tiigrihüppe Sihtasutuse toel valminud programm, on oluline abivahend logopeedide, eripedagoogide ja teiste erialaspetsialistide igapäevatöös suhtlusprobleemidega inimestega töötamisel. Arvutiprogramm on internetist kättesaadav Eesti viipekeelel põhinev viipejooniste ja videote pank, kuhu on koondatud 248 märksõna ja 216 viipejoonist ning 216 viipe viiplemise videot.“ [2010, september 12]
http://lihtsustatudviiped.edu.ee/ See on hea programm milles on kasutatud „Jüri viipeid“ ning neid on parandatud, täiendatud ning samas on kõigile elektrooniliselt kättesaadav.
Tuleb tõdeda, et IT aitab kaasa sotsialiseerumisele kuid kättesaadav ja lihtne ei ole ta ka tavainimesele. Võttes arvesse aga puudega inimese takistusi siis ei piisa lihtsalt õpetamisest ja aitamisest vaid on hädavajalikud just abivahendid ja õiged võtted. On tähtis, et arvestatakse puuetega inimeste vajadusi. Neile tuleks tagada juurdepääs infole. Ligipääs IT-le ergutab võrdseid võimalusi, aktiivset suhtumist ühiskonda, soodustab tööhõive kättesaadavust ning aitab tõsta teadlikkust. Kogu see süsteem saab toimida vaid siis kui on konsulteeritud ja kaasatud puuetega inimesi endeid.
Kasutatud kirjandus
Lill, A. (2006). Elektroonika teeb ilma [11.sept.2010].
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=11&cid=253&cgid=
Päevakaja (2007) Puuetega inimesed ning IT-lahendused kui võimalused nende olukorra parendamiseks. [11. sept.2010].
http://www.martlaar.ee/2007/03/01/puuetega-inimesed-ning-it-lahendused-kui-voimalused-nende-olukorra-parendamiseks/
Lihtsustatud viibete arvutiprogrammi tekkelugu [12.september 2010]
http://lihtsustatudviiped.edu.ee/
Saturday, September 4, 2010
Subscribe to:
Posts (Atom)